Igal Internetiga ühendatud arvutil (Internetis nimetatakse neid hostideks) on vähemalt üks IP aadress, mis kuulub ainult sellele hostile. Kui te saadate või võtate vastu andmeid (näit. e-posti sõnumeid või veebilehti), siis jagatakse sõnum väikesteks pakettideks. Iga pakett sisaldab nii saatja kui vastuvõtja internetiaadressi. Kõik paketid saadetakse kõigepealt lüüsiarvutile, mis tunneb väikest osa Internetist. Lüüsiarvuti loeb paketi päisest sihtkoha aadressi ja edastab paketi naaberlüüsile, mis omakorda loeb sihtkoha aadressi jne, kuni ükskord üks lüüs tunneb ära, et see aadress kuulub tema lähemas ümbruses e. domeenis paiknevale hostile. Seejärel edastab lüüs paketi sellele hostile, mille aadress paketis sisaldus.

Kuna sõnum on jagatud terveks hulgaks pakettideks, siis võib iga pakett vajaduse korral liikuda Internetis erinevat teed mööda. Paketid võivad kohale saabuda suvalises järjekorras, mitte selles järjekorras, milles nad teele saadeti. Internetiprotokoll ei tee midagi muud kui lihtsalt toimetab paketid kohale. Pakettide õigesti kokkupanemise eest vastutab teine protokoll - TCP. IP on ühenduseta protokoll, mis tähendab, et lähte- ja sihtkoha vahel ei looda kogu sõnumi edastamie ajaks püsivat ühendust ja iga pakett liigub Internetis iseseisvalt. Pakettidest sõnumi kokkupanemine sihtkohas on võimalik tänu sellele, et TCP jälgib sõnumis sisalduvate pakettide järjekorda. Seepärast nimetataksegi seda protokolli andmeedastuse juhtprotokolliks. OSI mudelis asub IP kolmandas ehk võrgukihis.

Praegu on IP enimkasutatavaks versiooniks IPv4, kuid IPv6 on juba valmis. IPv6 võimaldab kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse

Vt. ka TCP