digitaalheli, digiheli, digitaalaudio
Helilainete diskreetimisel saadud impulsside jada. Pidevast helilainest võetakse tuhandeid kordi sekundis näidiseid, mis esindavad laine intensiivsust antud hetkel. Nende näidiste arvväärtused salvestatakse kahendsüsteemi arvudena arvuti mällu. Hiljem saab neist arvudest taastada esialgse lainekuju ning saata selle kõlarisse.
Et taastatud heli oleks loomutruu, peab näidiseid võtma väga lühikeste ajavahemike tagant, s.t. diskreetimissagedus peab olema piisavalt kõrge. Teiseks on oluline, mitme biti abil esitatakse heli intensiivsust antud hetkel ja millist kodeerimisskeemi rakendatakse. Kodeerimine võib olla lineaarne, logaritmiline või µ-seaduse järgi.
Tavaliselt kasutatakse digitaalheli puhul 16-bitist diskreetimist sagedusega 44,1 KHz. See tähendab, et CD-kvaliteediga heli saamiseks on vaja salvestada 1,4 miljonit bitti sekundis.
Digitaaltelefon kasutab palju madalamaid bitikiirusi, sest seal ei nõuta nii kõrget helikvaliteeti.
Helifailide (audiofailide) nimelaiendid on näiteks .au (UNIX) ja .snd (MS-DOS, MS Windows)
Vt. ka AIFF, MP3, wav, MIDI, DVD-Audio
|