Raadiosagedusala ulatub ülimadalsagedustest (VLF - Very Low Frequencies) äärmuskõrgsagedusteni (EHF - Extremely High Frequencies). Igl ribal on kindlaksmääratud alumine ja ülemine sageduspiir. Kuna ühes ja samas sagedusribas töötavad raadiosaatjad põhjustavad vastastikuseid häireid, siis on sagedusribade kasutamine reguleeritud. Rahvusvaheliselt reguleerib seda ITU (International Telecommunication Union). Siseriiklikult reguleerivad raadiosageduste kasutamist valitsusasutused, mis annavad välja vastavaid lubasid, kus on ära määratud antud raadiosaatjale lubatud sagedusriba, saatja kiirgusdiagramm ja maksimaalne võimsus.

Raadiosagedusala üldine jaotus on järgmine:

• VLF (Very Low Frequencies - ülimadalsagedused) - sagedused 3 kuni 30 kHz (kilohertsi). Siin töötavad ajasignaalide ja standardsageduste generaatorid
• LF (Low Frequencies - madalsagedused) - sagedused 30 kuni 300 kHz. Eesti k. kasutatatakse terminit pikklaineala (saksa k. LW - Langwellen). Siin töötavad statsionaarsed ja laevadel asuvad mobiilsed raadiosaatjad ning navigatsioonisüsteemid, samuti ringhäälingusaatjad
• MF (Medium Frequencies - kesksagedused) - sagedused 300 kuni 3000 kHz. Eesti k. kasutatakse terminit kesklaineala (saksa k. MW - Mittelwellen). Siin töötavad maapealsed ja laevaraadiosaatjad ning ringhäälingusaatjad
• HF (High Frequencies - kõrgsagedused) - sagedused 3 kuni 30 MHz (megahertsi). Eesti k. kasutatakse terminit lühilaineala (saksa k. KW - Kurzwellen). Siin töötavad paiksed, mobiilsed, lennukitel ja laevadel asuvad saatjad, amatöör-raadiojaamad ja ringhäälingusaatjad
• VHF (Very High Frequencies - ülikõrgsagedused) - sagedused 30 kuni 300 MHz Eesti k. kasutatakse termineid ultralühilaineala (saksa k. UKW - Ultrakurzwellen)või meeterlaineala. Siin töötavad paiksed, mobiilsed. lennudkitel ja laevadel asuvad raadiosaatjad, amatöör-raadiojaamad, televisoon ja raadio ringhääling ning raadionavigatsiooniseadmed
• UHF (Ultra High Frequencies - ultrakõrgsagedused) - sagedused 300 kuni 3000 MHz. Eesti k. kasutatakse terminit detsimeeterlaineala (saksa k. Dezimeterwellen). Paiksed, mobiilsed, lennukite ja laevade saatjad, amatöör-raadiojaamad, televisioon, raadinavigatsiooni ja -lokatsiooniseadmed, meteoroloogiline ja kosmoseside
• SHF (Super High Frequencies - superkõrgsagedused) - 3 kuni 30 GHz (gigahertsi). Eesti k. kasutatakse terminit sentimeeterlaineala (saksa k. Zentimeterwellen). Paiksed ja mobiilsed saatjad, raadionavigatsiooni ja radiolokatsiooniseadmed, kosmose- ja satelliitside
• EHF (Extremely High Frequencies - äärmuskõrgsagedused) - sagedused 30 kuni 300 GHz. Eesti k. kasutatakse terminit millimeeterlaineala (saksa k. Millimeterwellen). Amatöör-raadiojaamad, satelliitside, maapinna- ja kosmoseuuringute seadmed

Konkreetsem jaotus (sagedus GHz, kui pole teisiti märgitud):

 

HF	1,8 - 30 MHz
VHF	50 - 146 MHz
P	0,230 - 1,000
UHF	0,430 - 1,300
L	1,530 - 2,700
FCC digitaalraadio	2,310 - 2,360
SHF	3 - 30
S	2,700 - 3,500
C	Allalink: 3,700 - 4,200 Üleslink: 5,925 - 6,425
X	Üleslink: 7,250 - 7,745 Allalink: 7,900 - 8,395
Ku (Euroopa)	Allalink: FSS: 10,700 - 11,700 BSS/DBS: 11,700 - 12,500 Telecom: 12,500 - 12,750 Üleslink: FSS & Telecom: 14,000 - 14,800 BSS/DBS: 17,300 - 18,100
Ku (Ameerika)	Allalink: FSS: 11,700 - 12,200 BSS/DBS: 12,200 - 12,700 Üleslink: FSS: 14,000 - 14,500 BSS/DBS: 17,300 - 17,800
Ka	mitu erinevat määrangut; ligikaudu: 18 - 31 GHz
EHF	30 - 300
V	36 - 51,4