Nimetus “kompilaator” tuleb sellest, et kõigepealt otsitakse üles terviklikud lähtekoodi osad, sorteeritakse need ja reorganiseeritakse käsud. Kompilaator erineb niisiis interpretaatorist, mis analüüsib ja kohe täidab järjekorras kõik lähteprogrammi read, ilma et käsitleks kogu programmi kui loogilist tervikut. Interpretaatorite eelis on omakorda selles, et nad suudavad täita programmi viivitamatult, kuna kompilaatoritel kulub mõningane aeg lähtekoodist uue, täidetava (executable) programmi tekitamiseks. Teiselt poolt aga jooksevad kompileeritud programmid palju kiiremini. Kõik kõrgtaseme programmeerimiskeeled on varustatud kompilaatoriga (v. a. rangelt interpreteerivad keeled). Tegelikult kompilaator ongi keel, sest tema määrab kindlaks, millised käsud on vastuvõetavad. Kuna kompilaatorid tõlgivad lähtekoodi objektkoodiks, mis on iga arvutitüübi jaoks erinev, siis on ühe ja sama programmeerimiskeele jaoks saadaval terve hulk kompilaatoreid. Näiteks FORTRAN’i puhul on IBM PC ja Macintosh’i jaoks olemas erinevad kompilaatorid. Kompilaatorite turul valitseb äge konkurents, näiteks IBM PC jaoks pakub C-keele kompilaatoreid enam kui tosin firmat