Kui MIDI protokoll loodi algselt selleks, et ühe süntesaatori klaviatuurilt saaks juhtida teist süntesaatorit, siis varsti võeti see kasutusele ka personaalarvuteis. MIDI ei kirjelda mitte otseselt muusikat ennast, vaid seda, kuidas muusikat sünteesida. MIDI käsustikus on süntesaatori juhtimiseks sellised käsud nagu noodi algus, noodi lõpp, klahvi kiirus, helikõrgus jne. Nende käskude ja süntesaatori või arvuti helikaardi lainetabelis kirjeldatud helide abil sünteesitaksegi muusika. Kuna MIDI failides on kirjas ainult süntesaatori juhtimise käsud, siis on need failid palju väiksemad kui muusikat otseselt kirjeldavad failid. (näit. WAV) ja neid on mugav edastada üle Interneti või lisada veebilehtedele helitaustaks. MIDI vormingus helifaile suudab käsitleda enamik helikaarte.

MIDI protokoll kasutab 8-bitist järjestikedastust ühe stardibiti ja ühe stop-bitiga ning andmeedastus toimub asünkroonselt kiirusega 31,25 kbit/s. Elektrilisteks ühendusteks kasutatakse 5 jalaga DIN-pistikuid, millest on ära kasutatud 3 jalga.