| põhimälu, operatiivmälu Arvutimälu, kus hoitakse parajasti kasutusel olevaid andmeid ja mida nimetatakse ka primaarmäluks. Lisaks operatiivmälule on igal arvutil ka üks või mitu sekundaar- ehk välismälu (näit. kõvaketas). Tänapäeval on arvutitel enamasti lisaks põhi- ja välismälule veel ka puhvermälu, mis paikneb põhimälu ja protsessori vahel ning on veel kiirem kui põhimälu. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel.
Arvuti saab töödelda ainult neid andmeid, mis asuvad põhimälus. Seepärast tuleb iga täitmisele kuuluv programm ja iga fail, mille poole pöördutakse, kopeerida välismälust põhimällu. Põhimälu suurus on väga oluline, sest see määrab ära, kui palju programme saab üheaegselt töötada ja kui palju andmeid saab korraga töödelda. Kuna põhimälu kipub sageli väheks jääma, siis kasutatakse saalimise nimetuse all tuntud võtet. See tähendab, et kui põhimälu ei ole piisavalt suur kõigi vajalike andmete hoidmiseks, siis kopeeritakse sinna ainult parajasti vajaminevad andmed ja pärast töötlemist saadetakse need kohe välismällu tagasi ning kopeeritakse põhimällu uued andmed. Kuna aga pidev saalimine (suhtlemine välismäluga) teeb arvuti töö aeglaseks ja uuemad programmid nõuavad üha suuremat mälumahtu, siis kasutatakse arvutites ka üha suuremaid põhimälusid. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba kuni 1 GB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu (arvuti on aeglane ja kõvaketas töötab kogu aeg), sii on enamasti võimalik mälu juurde lisada. Mälu maksimaalne võimalik suurus on määratud emaplaadi tüübiga
|