Sõelumisel on informaatikas väga oluline roll. Näiteks kompilaatorid peavad kõigepealt sõeluma lähtekoodi, et seejärel transleerida see objektkoodiks. Samamoodi peab iga komplekskäske töötlev rakendus suutma neid käske sõeluda. See käib tegelikult kõigi lõppkasutaja-rakenduste kohta.

Sageli jaotatakse sõelumine leksikoloogiliseks analüüsiks ja semantiliseks sõelumiseks. Leksikoloogiline analüüs keskendub stringide jaotamisele komponentideks, mida kutsutakse märkideks (ingl. k. token). See toimub interpunktsiooni jt. võtmete järgi. Semantilise sõelumisega üritatakse seejärel kindlaks teha stringi tähendust