tüüp Lühend sõnast "andmetüüp". Väärtuste hulk, mille seast muutuja, konstant, funktsioon või muu avaldis võib võtta oma väärtuse.
Enamik programmikeeli toetab selliseid tüüpe nagu täisarvud, loogikamuutujad (Boole’i muutujad), reaalarvud ja tähed. Levinud tüüpide hulka kuuluvad ka stringid, mida sageli käsitletakse tähejadadena.
Kui s ja t on tüübid, siis ka s -> t on tüüp (funktsioonide tüüp s-ist t-ks). See tähendab, et kui võtta s-tüüpi term, siis s–>t tüüpi funktsioonid annavad tulemuseks t-tüüpi termi.
Mõned tüübid on lihttüübid, mis on programmikeelde sisse ehitatud ja millel puudub nähtav sisemine struktuur (näit. loogikatüübid), teised on liittüübid, mis on konstrueeritud lihttüüpidest ja teistest liittüüpidest (listid, struktuurid, ühendid).
Mõned keeled pakuvad tugevat tüüpimist, teised lubavad ilmutamata ja/või ilmutatud tüübiteisendusi
|