| videotelefonitehnika
Videotelefoniside on reaalajas toimiv audio-visuaalne täisdupleksside. Videotelefoni idee on sama vana kui telefon ise, kuid videotelefoni tegelikku kasutuselevõttu on takistanud asjaolu, et see vajab palju suuremat ribalaiust kui tavaline telefon, olenemata sellest, kas on tegu analoog- või digitaaltelefoniga. Videotelefoni ribalaiust saab vähendada, kui kasutada minimaalset rahuldavat kujutise eraldusvõimet ja mustvalget, mitte värvilist pilti, samuti edastades iga mõne sekundi järel liikumatuid pilte, mitte pidevalt liikuvat videopilti. Sellist lahendust kasutatakse aeglase kaadriga televisioonis (SSTV - Slow-Scan TV) ja taolist signaali saab edastada üle tavaliste telefoniliinide.
Laiaribalised internetilahendused nagu DSL(Digital Subscriber Line) , kaabelmodemid ja maapealsed mobiiltelefonivõrgud võimaldavad digitaalset videosignaali saata ja vastu võtta kõrgema eraldusvõimega ja suurema kaadrisagedusega kui tavalises telefonivõrgus. Põhimõtteliselt saab kasutada ka laiaribalisi satelliitsidelahendusi, kuigi geostatsionaarsete satelliitide latentsusaeg tekitab ajanihet heli ja pildi vahel. Isegi parima kaasaegse lairibatehnika kasutamisel on kujutise kvaliteet kehvavõitu ning meenutab väikese ekraaniga kiire kaadriga teleri (FSTV) pilti.
SSTV videotelefonitehnika on kättesaadav olnud juba aastaid, kuid videotelefonid pole sellele vaatamata kuigi laialt levinud. Peamine põhjus on arvatavasti selles, et enamik inimesi ei taha, et telefonikõne ajal nende nägu nähakse (kui just pole tegu tööalase kõnega). Teine ilmne põhjus on aparatuuri kõrge hind, sest vaja läheb nii kuvarit kui videokaamerat. Kolmas põhjus on enamasti madal pildikvaliteet ja väike kaadrisagedus
|