Mäluhaldusplokk seirab mälu poole pöördumisi ning jagab iga aadressi kaheks osaks - leheküljenumbriks (kõrgemat järku bitid) ja nihkeks selle lehekülje sees (madalamat järku bitid). Seejärel otsib mäluhaldur oma leheküljetabelist üles leheküljenumbri. Lehekülg võib olla märgitud kas sisse või välja saalituks. Kui lehekülg on sisse saalitud, siis võib mälupöördus teoks saada kohe pärast virtuaalaadressi muundamist füüsiliseks aadressiks. Kui nõutav lehekülg on välja saalitud, siis tuleb selle jaoks mälus ruumi teha ja selleks tuleb kõigepealt mõni teine lehekülg mälust välja saalida, st kopeerida kettale. Seejärel paigutatakse nõutud lehekülg kettal nn. saalimisruumi ja loetakse sealt muutmällu. Ühtlasi värskendatakse leheküljetabelit ning märgitakse sinna, et kõnealune lehekülg on sisse saalitud ja pannakse kirja selle füüsiline aadress.

Mäluhaldusplokk jätab meelde ka selle, kas lehekülge on muudetud pärast viimast sissesaalimist. Kui seda pole muudetud, siis pole vaja seda uuesti kettale tagasi kopeerida (kettal on see ju olemas) ning mäluruumi võib kohe uuesti kasutada.

Lehekülgede saalimine võimaldab rahuldada kõigi jooksvate tegumite (või ka ühe väga suure tegumi) mäluvajadusi, kui need ületavad muutmälu mahtu. Seevastu tavalise saalimise (swapping) puhul saalitakse muutmällu sisse ja välja mitte mälulehekülgi, vaid programmimälusid tervikuna ja see tähendab, et mitu tegumit võib korraga joosta ainult siis, kui nad kõik tervikuna muutmällu ära mahuvad. Mingi osa mälust jääb tavalise saalimise puhul alati kasutamata, mistõttu lehekülgede saalimine võimaldab efektiivsemat mälukasutust ja suurendab arvuti töökiirust