IP aadress koosneb kahest osast - võrguaadressist ja hostiaadressist. Võtame näiteks IP aadressi 150.215.017.009. Oletame, et see on osa B klassi võrgust, esimesed kaks arvu (150.215) näitavad B klassi võrguaadressi ja järgmised kaks arvu (017.009) määravad ära selles võrgus asuva hosti.

Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. Seda on lihtsam mõista, kui vaatleme IP aadressi kahendsüsteemis. Ülaltoodud täielik aadress 150.215.017.009 oleks kahendsüsteemis järgmine:

10010110.11010111.00010001.00001001

Klassi B näitav osa on:

10010110.11010111

ja hostiaadress on

00010001.00001001

Kui aga jagada see võrk 14-ks alamvõrguks, siis hostiaadressi esimesed 4 bitti (0001) reserveeritakse alamvõrgu identifitseerimiseks.

Alamvõrgumask on võrguaadress pluss alamvõrgu identifitseerimiseks reserveeritud bitid. (Vastavalt kokkuleppele pannakse kõik võrguaadressi bitid võrdseks 1-ga, kuigi võiks kasutada ka reaalset võrguaadressi ennast). Seega antud juhul oleks alamvõrgumask järgmine:

11111111.11111111.11110000.00000000

ehk kümnendsüsteemis 255.255.240.000

Seda nimetatakse maskiks sellepärast, et seda saab kasutada alamvõrgu identifitseerimiseks, millele antud IP aadress kuulub, kui teha bitikaupa AND-operatsioone maski ja IP aadressiga (tulemus on 1, kui mõlemad bitid on võrdsed 1, muidu on tulemus 0). Tulemuseks saamegi alamvõrgu aadressi. Niisiis antud juhul on

alamvõrgumask	255.255.240.000	11111111.11111111.11110000.00000000
IP aadress	150.215.017.009	10010110.11010111.00010001.00001001
alamvõrgu aadress	150.215.016.000	10010110.11010111.00010000.00000000

Seega antud juhul alamvõrgu aadress on kümnendsüsteemis esitatuna 150.215.016.000