| paarsuskontroll Andmesides mõistetakse paarsuskontrolli all paarsusbittide kasutamist edastatud andmete tervikluse kontrollimiseks. Paarsusbitt lisatakse igale edastatavale (tavaliselt 7 või 8 bitist koosnevale) andmeühikule. Paarsusbiti väärtuseks pannakse kas 1 või 0 nii, et kõigis andmeühikutes oleks vastavalt kokkuleppele kas paaris- või paaritu arv ühtesid.
Oletame näiteks, et kaks seadet suhtlevad omavahel kokkuleppe alusel, et igas andmeüksuses peab olema paarisarv ühtesid (see on paarsuskontrolli enamlevinud variant). Kui saatja saadab andmed välja, loendab ta igas 7 bitist koosnevas andmeüksuses olevate ühtede arvu. Kui see on paarisarv, siis pannakse paarsusbitt võrdseks nulliga ja kui see on paaritu arv, siis pannakse paarsusbitt võrdseks ühega. Nii on igas väljasaadetavas andmeüksuses (baidis) alati paarisarv ühtesid. Vastuvõtupoolel kontrollitakse, kas igas baidis on ikka veel paarisarv ühtesid ja kui avastatakse, et mõnes baidis on ühtesid paaritu arv, siis järelikult on see bait vigane ja selle edastamist tuleb korrata.
Paarsuskontroll on andmesides kõige levinum vigade avastamise meetod. Kuigi paarsuskontroll võimaldab vigu avastada , pole see siiski täiesti lollikindel, sest vahel on edastamise käigus ära muutunud mitte üks, vaid kaks bitti ja sellisel juhul loeb paarsuskontroll edastuse kordaläinuks. On olemas rida keerulisemaid veakontrolli protokolle nagu MNP ja CCITT V.42
Paarsuskontrolli kasutatakse mitte ainult andmesides, vaid ka mäluseadmete testimisel. Näiteks teevad paljud personaalarvutid paarsuskontrolli iga kord, kui mälust midagi loetakse
|