| tekstitöötlus Arvuti kasutamine dokumentide loomiseks, toimetamiseks ja printimiseks. Tekstitöötlus on arvutite levinuim kasutusvaldkond. Tekstitöötluse jaoks on vaja arvutit, spetsiaalset tekstiprotsessoriks nimetatavat programmi ja printerit. Tekstiprotsessor võimaldab dokumenti luua, seda elektroonilisel kujul kettale salvestada, ekraanil kuvada ja muuta klaviatuurilt käskude ja tähemärkide sisestamise teel ning lõpuks printeril välja printida.
Tekstitöötluse suureks eeliseks võrreldes hariliku kirjutusmasinaga on asjaolu, et tekstis muudatuste tegemiseks pole vaja kogu lehekülge ümber trükkida ega näpuvigade parandamiseks korrektuurlinti või -värvi kasutada.
On olemas palju erinevaid tekstiprotsessoreid, kuid nad kõik toetavad järgmisi funktsioone:
- sisesta tekst (insert text) - võimaldab sisestada teksti mistahes kohta dokumendis
- kustuta tekst (delete text) - võimaldab kustutada tähemärke, sõnu, ridu, tekstiplokke ja terveid lehekülgi
- lõika ja kleebi (cut and paste) - võimaldab valitud tekstiosi eemaldada (välja lõigata) ja teise kohta kleepida
- kopeeri (copy) - võimaldab valitud tekstiosa dublikaadi tegemist
- lehekülje suurus ja veerised (page size and margins) - võimaldab ära määrata selle paberilehe suuruse ja veeriste laiused, millele tekst prinditakse
- otsi ja asenda (search and replace, find and replace) - võimaldab otsida mingit kindlat sõna või fraasi ja soovi korral seda kogu tekstis teise sõna või fraasiga asendada
- reamurre (word wrap) - kui lehe suuruse ja ääriste laiusega määratud rida saab täis, siis tekstiprotsessor paigutab järgmise sõna automaatselt uuele reale
- printimine (print) - võimaldab saata dokumenti printerile väljaprintimiseks
Ainult ülaltoodud ja võibolla veel mõningaid funktsioone toetavaid lihtsaid tekstiprotsessoreid nimetatakse tekstiredaktoriteks (näit. Microsoft’:i Notepad). Enamik tuntumaid tekstiprotsessoreid toetab aga lisafunktsioone, mis lubavad dokumente vormindada ja töödelda märksa intelligentsemal viisil. Taolisi tekstiprotsessoreid nimetatakse vahel "täisfunktsionaalseteks tekstiredaktoriteks" ja nad toetavad harilikult järgmisi funktsioone:
- failihaldus (file management) - võimaldab faile luua, kustutada, ümber paigutada ja neid otsida
- fondimäärangud (font specifications) - võimaldab muuta dokumendis kasutatavaid kirjatüüpe ja määrata, kas tekst peab olema rasvases kirjas, kursiivis või allajoonitud ning milline peab olema tähemärkide suurus ja värv
- allmärkused ja ristviited (footnotes and cross-references) - automatiseerib allmärkuste nummerdamist ja paigutust ning võimaldab hõlpsasti luua ristviiteid teistele dokumendiosadele
- graafika (graphics) - võimaldab dokumenti manustada illustratsioone ja graafikuid. Mõned tekstiprotsessorid lubavad luua illustratsioone tekstiprotsessori enda sees, teised lubavad dokumenti sisestada muude rakenduste abil loodud illustratsioone
- päised, jalused ja leheküljenumbrid (headers, footers and page numbering) - võimaldab määrata kasutaja vajadustele kohandatud päiseid ja jaluseid, mida tekstiprotsessor paneb iga lehekülje ülemisse ja alumisse serva. Tekstiprotsessor peab automaatselt arvet leheküljenumbrite üle, nii et igale leheküljele pannakse õige number
- küljendus (layout) - võimaldab ühe dokumendi sees ära määrata erinevaid veeriselaiusi ja taandridade tekitamise meetodeid
- makrod (macros) - makro on täht või sõna, mis esindab tervet klahvivajutuste jada. Klahvivajutused ise võivad tähendada teksti või käske. Makrode loomine võimaldab tublisti aega kokku hoida, sest sageli korduvad klahvivajutuste jadad saab asendada ühe klahvikombinatsiooniga
- liitmised (merges) - võimaldab liita ühest failist võetud teksti teise faili tekstiga. See on eriti kasulik siis, kui on vaja genereerida palju faile, millel on sama vorming, kuid mis sisaldavad erinevaid andmeid. Liitmise klassikaline näide on aadressikleebiste genereerimine kirjadele
- õigekirja kontroll (spell checker) - utiliit, mis võimaldab kontrollida sõnade õigekirja ning tõstab esile sõnu, millest ta ära ei tunne
- sisukorrad ja indeksid (tables of contents and indexes) - võimaldavad automaatselt luua sisukorda ja sõnaindekseid
- tesaurus (thesaurus) - sisseehitatud sõnaraamat, mis võimaldab ilma tekstiprotsessorist väljumata otsida sõnadele sünonüüme
- aknad (windows) - võimaldab smaaegselt toimetada kaht või enamat dokumenti. Iga dokument ilmub eraldi aknasse. See on eriti väärtuslik siis, kui töötatakse suurema projekti kallal, mis koosneb mitmest eri failist
- adekvaatkuva (WYSIWYG) - dokument kuvatakse ekraanile täpselt sellisena, nagu ta hiljem välja prinditakse
Tekstiprotsessoreid ja kompaktkirjastamise süsteeme eraldav joon muudab pidevalt asukohta. Üldiselt võib siiski öelda, et kompaktkirjastamise rakendused toetavad peenemaid küljendusfunktsioone ja on sobivamad täisvärviliste dokumentide jaoks
|