vector graphics



vektorgraafika Sama, mis objektorienteeritud graafika. Selle termininga tähistatakse tarkvara ja riistvara, mis kasutavad kujutiste esitamiseks geomeetrilisi valemeid. Alternatiivne meetod graafiliste kujutiste esitamiseks on rastergraafika (bittraster), kus kujutis esitatakse punktide kogumina.

Vektorgraafika programme nimetatakse joonestusprogrammideks (drawing programs) ja rastergraafika programme joonistusprogrammideks (paint programs) .

Vektorgraafika on rastergraafikaga võrreldes paindlikum, sest vektorgraafilisi kujutisi on võimalik välja venitada, kokku suruda ja deformeerida. Lisaks näevad vektorgraafikana salvestatud kujutised seda paremad välja, mida suurem on kuvariekraani või printeri eraldusvõime, bittrastrid aga on alati ühesugused ega sõltu väljundseadme eraldusvõimest. Enamasti vajab vektorkujul salvestatud kujutis vähem mälu kui bittraster. Peaaegu kõik keerulisemad graafikasüsteemid, sh CAD-süsteemid ja animatsiooniprogrammid, kasutavad vektrograafikat. Ka paljud printerid (näit. PostScript-printerid) kasutavad vektorgraafikat. Fondid on neis esitatud vektorfontidena, mida kutsutakse ka skaleeritavateks fontideks, objektorienteeritud fontideks ja piirjoonfontideks.

Enamik väljundseadmeid, kaasa arvatud maatriksprinterid, laserprinterid ja kuvarid, on rasterseadmed (ainult plotterid moodustavad erandi). See tähendab, et kõik objektid, ka vektorobjektid, tuleb enne väljastamist teisendada bittrastriteks. Vektorgraafika puhul toimub niisiis bittrastriks teisendamine alles vahetult enne kuvamist või printimist, kui kujutis on lõplikult valmis. Näiteks PostScript-printeritesse on rastriprotsessor (RIP) printerisse sisse ehitatud. Seega saab vektorgraafikas valminud kujutisi väljastada põhimõtteliselt mistahes seadmele, mistahes eraldusvõimega ja mistahes suurusega