• Käsukonveierid (instruction pipelines) on kasutusel protsessorites ning võimaldavad ühte käsujadasse kuuluvate kahe või enama masinakäsu paralleelset täitmist. Konveier koosneb sel juhul käsu erinevaid osi (aadresside dekodeerimine ja aritmeetika, registritest lugemine, puhvermälu poole pöördumine jne) täitvatest elementidest
• Graafikakonveierid (graphics pipelines) leiduvad enamikus graafikakaartides ning need koosnevad mitmest aritmeetikaplokist või mitmest protsessorist, mis teostavad üldlevinud visualiseerimisoperatsioonide (perspektiiviprojektsioon, akende kärpimine, värvi ja valguse arvutamine, visualiseerimine jne) erinevaid osi
• Tarkvarakonveierid (software pipelines) koosnevad mitmest protsessist, mis on organiseeritud nõnda, et ühe protsessi väljundvoog muudetakse automaatselt järgmise protsessi sisendvooks (näit. UNIX’i konveierid)

Andmetöötluskonveier sarnaneb põhimõttelt autotehase konveierile, kus igal järjestikku paigutatud töökohal tehakse üks operatsioon ja siis saadetakse monteerimisjärgus auto edasi järgmisele töökohale. Vabanenud töökoht ei jää ootama, kuni valmis auto konveieri lõpust välja tuleb, vaid asub kohe tegema oma operatsiooni järgmise auto kallal. Konveieri organiseerimisel on oluline, et kõigil töökohtadel kuluks oma operatsiooni teostamiseks ühepalju aega, muidu on mõni töökoht kogu aeg töös ja mõni töötab ainult osa ajast. Kõige aeganõudvam operatsioon määrab ära kogu konveieri kiiruse. Kui ühe auto täielikuks montaažiks kulub näit. 120 minutit ja konveieril on 12 võrdselt koormatud töökohta (10 minutit iga operatsiooni jaoks), siis tuleb konveierilt uus auto iga 10 minuti tagant. Jõudlus on seega 10 korda suurem kui juhul, kui enne iga järgmise auto kallale asumist peaks ootama, kuni eelmine on täiesti valmis