Iga mikrokäsk koosneb suurest arvust bitiväljadest ja järgmisena täitmisele kuuluva mikrokäsu aadressist. Iga bitiväli juhib mingit kindlat osa protsessori tööst, näit. ventiili, mis lubab mingil funktsionaalüksusel saata väärtuse siinile või operatsiooni, mida peab teostama ALU. Iga masinakäsu (makrokäsu) väljatoomiseks, dekodeerimiseks ja täitmiseks läheb harilikult vaja mitut mikrokäsku. Mikrokoodi ülesandeks võib olla ka riistvarakatkestuste pollimine iga kahe makrokäsu vahel. Mikrokoodi kirjutamist nimetatakse mikroprogrammeerimiseks.

Mikrokodeeritud protsessori alternatiiviks on aparatuurne protsessor, kus juhtsignaale genereeritakse vahetult masinakoodi käskudest. Kaasaegsete RISC-arhitektuuriga protsessorite puhul on viimane meetod levinum, sest see töötab kiiremini.

Mikrokood salvestatakse harilikult püsimälukiipidesse, kuigi mõned protsessorid (näit. Orion) kasutavad selleks ka kiireid muutmälusid, muutes need dünaamiliselt mikroprogrammeeritavateks