XML dokumendi puhul on sisu ja esitusviis teineteisest lahutatud ning XML märgendid iseenesest ei näita brauserile ära, kuidas dokumendi sisu tuleb kuvada. Enne, kui XML dokumenti saab lugeda, tuleb seda vormindada ja selleks otstarbeks kasutataksegi laadilehti.

Laadileht koosneb vormindamisreeglitest selle kohta, kuidas iga konkreetne XML märgend mõjutab dokumentide kuvamist arvuti ekraanil või printeril. Erinevalt HTML’ist on XML’is võimalik rakendada erinevaid laadilehti samadele andmetele näiteks siis, kui tahetakse anda kasutajale võimalus ise määrata, milliseid dokumendi osi ta soovib kuvaril näha ja milliseid mitte.

W3C avaldas XML’i esimese versiooni 1998.a. augustis ja soovitab seda kasutada veebi kiiruse, ligipääsetavuse ja korrashoitavuse parandamiseks.

Tegelikult on XSL midagi enamat kui laadilehekeel. See koosneb kolmest osast:

• XSLT on keel XML-dokumentide teisendamiseks
• XPath on keel XML-dokumendi osade defineerimiseks
• XSL-FO on keel XML-dokumentide vormindamiseks

Niisiis võib XSL’i vaadelda kui keelte komplekti, mis võimaldab teisendada XML’i XHTML’iks, filtreerida ja sortida XML-andmeid, defineerida XML-dokumendi osi, vormindada XML-andmeid nende väärtuse alusel (näit. kuvada negatiivseid arve punastena) ning väljundada XML-andmeid mingile teisele meediumile (ekraanile, paberile, häälena vms.)

Vt. lähemalt www.w3.org