e-raha on kaht liiki - identifitseeritud e-raha ja anonüümne e-raha ehk e-sularaha (e-cash). Identifitseeritud e-raha sarnaneb olemuselt krediitkaardile, s.t. seda kasutav isik on teada ja on võimalik täpselt jälgida selle kulutamist. Anonüümne e-raha sarnaneb sularahale, millega tasumisel maksja isikut ei saa kindlaks teha (kuigi rahatähtedel ehk e-müntidel on seerianumbrid).

Teistpidi jaguneb e-raha onlain- ja offlain-rahaks. Onlain-raha puhul saab teha makseid ainult siis, kui ollakse üle Interneti ühenduses pangaga . Offlain-raha laaditakse pangast kasutaja arvutisse ja seda saab kulutada ilma pangaga ühendust võtmata. Offlain-raha puhul võib tekkida kiusatus ühe ja sama rahaga mitu korda maksta. Et seda ära hoida, on kasutusel kaks meetodit. Ühe puhul kasutatakse spetsiaalset kiipkaarti, milles hoitavasse andmebaasi pannakse automaatselt kirja kõik e-rahaga tehtud tehingud ja mille sisu kasutaja muuta ei saa, ilma et kiipkaart muutuks täielikult kasutuskõlbmatuks. Teise meetodi puhul aitavad krüptograafia- ja e-raha protokollid kasutajat ja tema tehtud makseid tuvastada pärast seda, kui raha saajatelt jõuavad panka nõuded. Teadmine, et varem või hiljem jäädakse vahele, peaks (vähemalt teoreetiliselt) inimestelt võtma ära tahtmise tegeleda maksekelmustega