faksimodem Personaalarvutiga ühendatav seade, mis võimaldab elektroonilisi dokumente saata ja vastu võtta faksidena. Faksimodem on nagu tavaline modem, ainult et see on ette nähtud dokumentide saatmiseks faksiaparaadile või teisele faksimodemile. Mõned, kuigi mitte kõik faksimodemid on kasutatavad ka tavaliste modemitena. Nagu tavaline modem, nii võib ka faksimodem olla arvutisisene või -väline. Arvutisiseseid faksimodemeid kutsutakse ka faksiplaatideks (fax board).
Läbi faksimodemi saadetud dokumendid peavad eelnevalt olema viidud elektroonilisele kujule, s.t. peavad olema failidena kõvakettal ning vastuvõetavad dokumendid salvestatakse samuti failidena kõvakettale. Et faksimodemi abil paberdokumenti edastada, tuleb see eelnevalt sisse skaneerida.
Faksimodemeid müüakse koos vastava tarkvaraga nagu tavalisi modemeid. See tarkvara võib anda faksimodemile mitmeid võimalusi, mida tavalisel faksiaparaadil pole, näiteks saab saata üht faksi korraga paljudele adressaatidele.
Faksimodemitel on tavaliste faksiaparaatide ees järgmised eelised:
- Hind. Faksimodemid on odavamad ja vajavad vähem hooldust, sest neil pole liikuvaid osi. Teiselt poolt tuleb aga lisaks muretseda skänner, nii et hinnaeelist tegelikult pole
- Mugavus. Kui edastamist vajav dokument on juba elektroonilisel kujul, siis on seda mugav saata. Et sellist dokumenti saata tavalise faksiaparaadiga, tuleks see eelnevalt välja printida
- Kiirus. Faksimodemid edastavad dokumente peaaegu alati maksimumkiirusega 9,6 kbit/s, tavaline faksiaparaat nii kiiret edastust ei võimalda
- Pildikvaliteet. Faksimodemiga edastatud dokumentide pildikvaliteet on harilikult parem, sest dokumendid jäävad elektroonilisele kujule
Faksimodemi põhimõtteliseks puuduseks on see, et paberdokumente ei saa saata, kui pole skännerit. Teine probleem on selles, iga vastuvõetav dokument nõuab suurt kettaruumi (umbes 100 kB lehekülje kohta) ning selliste suurte failide printimine võtab palju aega
|