| Traadita võrgu arhitektuur, mis defineerib igasuguste traadita terminalide toetamiseks vajaliku kohtseadmete komplekti pakettkommutatsiooniga raadiosidesüsteemis. Mobitex’i võrgu kolm põhikomponenti on tugijaam, MX-kommutaator ja võrguhalduskeskus (NCC). Mobitex’i töötas 1984.a. välja Ericssoni filiaal Eritel.
Igas kuni 30 km raadiusega rakus töötab saatjana üks tugijaam koos ühe või enama MX-kommutaatoriga. Tugijaamad moodustavad omavahel katteala ja määravad võrgu võimsuse. Traadita seadmete (mobiiltelefonid, pihuarvutid jne) kasutajad suhtlevad alati lähima tugijaamaga ja saavad vabalt liikuda ühest rakust teise.
Pakettkommutatsiooni kasutamine andmeedastuseks on odavama kui kanalikommutatsioon, mis kasutab iga sideseansi jaoks eraldi kanalit. Mobitex’i pakettide (MPAK) suurus on piiratud 512 baidiga. Iga pakett sisaldab infot lähte- ja sihtkoha ning ülekantavate andmete mahu, tüübi ja järjestuse kohta, mis tagab andmete rikkumatu jõudmise sihtkohta ilma. Kuna pakette võib edastada suvalises järjekorras suvalisi teid mööda, siis on kanalite läbilaskevõime paremini ära kasutatud. Pakettkommutatsiooniga võrk suudab samaaegselt teenindada kuni 50 korda rohkem kasutajaid kui kanalikommutatsiooniga võrk.
MX-kommutaatorid kontrollivad ühendusteid tugijaamade ja mobiilseadmete vahel. Kommutaatorid võivad olla hierarhiliselt organiseeritud piirkondlikeks ja rakukommutaatoriteks, mis on omavahel seotud kaabelühendustega. MX-kommutaatorid on ühtlasi lüüsideks teistesse võrkudesse.
Mobitex-võrgu võrguhalduskeskus tegeleb võrgu hooldamise ja konfigureerimise ning abonendihaldusega.
Mobitex-võrgud töötavad praegu vähemalt 22 riigis ning kasutatavad sagedusalad on 80, 400 või 900 MHz.
Vt. BellSouth Intelligent Wireless Network |