Eesliiteid kilo, mega, giga jne kasutatakse infotehnoloogias kahes erinevas tähenduses. Nimelt võib kilobait tähendada kas 1000 (10³) baiti või 1024 (2¹⁰) baiti. Esimene ehk kümnendsüsteemil põhinev "kilo" vastab rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI süsteemile), teine põhineb arvutustehnikas kasutataval kahendsüsteemil. Kuna arvud 1000 ja 1024 erinevad teineteisest ainult 2,4% võrra, siis väikeste mälumahtude korral ei teki sellest probleeme, kuid mida suuremaks muutuvad mälumahud, seda suuremaks kasvab ka erinevus kahe süsteemi vahel. Nt terabait on kümnendsüstemis 10¹² baiti ja kahendsüsteemis 2⁴⁰ (1.099.511.627.776) baiti, seega erinevus on juba 10%. Seepärast on standardiga IEEE 1541 (2005.a.) kahendsüsteemsete ehk binaarsete kordajate jaoks ette nähtud nimetused kibi, mebi, gibi jne, mis on tuletatud SI süsteemi kordajate kahest esimesest tähest ja silbist "bi" (sõnast "binaarne").

Arvutustehnikas on kasutusel mõlemad süsteemid, sest erinevates mäluseadmetes toimub adresseerimine erinevalt. Pooljuhtmäludes on igal mälupesal oma individuaalne kahendaadress ja seetõttu kasutatakse siin binaarseid kordajaid (kilobait tähendab 2¹⁰ ehk 1024 baiti). Kõvaketaste puhul loetakse ja kirjutatakse andmeid mitte baitide, vaid sektorite kaupa, seega ei ole igal baidil oma individuaalset aadressi ja puudub vajadus kasutada binaarseid kordajaid. Nii mahutab nt 20GB kõvaketas 20x10⁹ baiti.

Vt. ka nibble ja crumb