CD-R (Compact Disc-Recordable)



salvestatav laserketas, CD-R ketas CD-R ketta aluseks on samasugune 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas nagu tavalise CD-ROM’i puhul. Ketta ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ja kantud kiht sellist värvainet, mis laseriga kuumutamisel läbipaistmatuks muutub. Kuna läbipaistmatuks muutunud kohti enam läbipaistvaks muuta pole võimalik, siis nimetatakse CD-R salvestamisprotsessi ka "põletamiseks" või "kõrvetamiseks". Värvainekiht on omakorda kaetud peegeldava metallkilega . Kui nüüd ketast altpoolt laseriga kiiritada, tungib valgus läbi ketta värvainekihini ning neis punktides, mis on läbipaistvad, jõuab metallkileni ja peegeldub tagasi. Peegeldunud valgus muudetakse elektriliseks signaaliks, mis läheb arvutisse. CD-R kettale info salvestamiseks on vajalik CD-R draiv, mis on muutunud juba hinnalt kättesaadavaks ka tavalisele arvutiomanikule.

CD-R kettaid kasutatakse andmete arhiveerimiseks, varukoopiate tegemiseks, tarkvara levitamiseks väikestes tiraažides, muusika ja pildiinfo salvestamiseks jms.

Tavaliselt on CD-R ketaste andmemaht kas 550 MB või 650 MB, mis vastab 63 min või 73 min formaadile. CD-R ketaste üks eeliseid on see, et neid loevad ka tavalised CD-ROM draivid, v. a. mõned vanemat tüüpi draivid. Esimese põlvkonna DVD draivid CD-R kettaid ei loe, sest CD-R ketaste lugemiseks peab laseri lainepikkus olema täpselt 780 nm nagu see on tavalisel CD-ROM draivil. DVD draivi laseri lainepikkus on aga 650 nm ja CD-R ei peegelda selle valgust piisavalt. Selle probleemi lahendamiseks on uutes DVD-2 draivides kaks erineva lainepikkusega laserit.

CD-R kettaid saab palja silmaga eristada tavalistest hõbedastest CD-ROM’idest, sest nende alumine pool on värviline.

Vahel nimetatakse CD-R kettaid ka WORM