digitaalallkiri, digiallkiri Elektroonilisele sõnumile lisatav digitaalne kood, mis üheselt identifitseerib sõnumi saatjat. Nagu tavalise käsitsi kirjutatud allkirja puhul, nii on ka digitaalallkirja ülesandeks garanteerida, et sõnumi saatnud isik on tõepoolest see, kellena ta esineb. Digitaalallkirjad on eriti vajalikud e-kommertsi tehingute puhul, sest nad on autentimissüsteemide põhikomponendiks. Et digitaalallkirjad oleksid võltsimiskindlad, kasutatakse mitmesuguseid krüpteerimisvõtteid.
Eestis võeti digitaalallkirja seadus vastu 2000. a. augustis, kuid digitaalallkirja praktiliseks kasutamiseks on vaja ka allkirja ehtsust tõestavaid sertifikaate väljaandvat ja vastavasse riiklikku registrisse kantud sertifitseerimisasutust. Taoline asutus alustab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti juures tööd 2002. a.
|