LD (LaserDisc)



video-laserketas Ajalooliselt esimene optiline salvestusmeedium, mille leiutas David Paul Gregg 1958.a. ja mida demonstreeisid esimestena kasutusele Philips ja MCA (Music Corporation of America) 1972.a. Kasutusele võeti see 1978.a. ehk umbes samal ajal kui VCR. Nende 30 cm läbimõõduga ketaste valmistamise tehnoloogia oli praktiliselt sama, mis tänapäeva kompaktketastel, kuid video salvestati neile analoogsignaalina. Heli jaoks võis kasutada mitut erinevat vormingut, näit. NTSC-süsteemi puhul kasutati kaht analoograda ja kaht kompressimata PCM digiaudiorada ning PAL-süsteemi puhul kas kaht analoog- või kaht digirada. Mõnede hilisemate PAL-süsteemi ketaste juures kasutati parema analoograja asemel Dolby 5.1 rada ja harva kahe digiraja asemel 5.1 DTS audiot.

LD-kettaid oli kaht tüüpi - CAV (Constant Angular Velocity) ehk konstantse nurkkiirusega ja CLV (Constant Linear Velocity) ehk konstantse lineaarkiirusega.

LD-kettad olid populaarsed Jaapanis ja mõnevõrra ka USA-s, mujal need erilist levikut ei saavutanud