räsimine, hakkimine, paiskadresseerimine Tekstistringi teisendamine kindla pikkusega arvuks, mida olenevalt kontekstist nimetatakse räsiks ehk räsiväärtuseks (hash value) või võtmeks (key) . Räsi esindab esialgset stringi üheselt.
Andmebaaside puhul kasutatakse räsimist andmete indekseerimisel ja nende otsimisel andmebaasist, sest andmeobjektide leidmine räsiväärtuse järgi on palju kiirem kui tekstistringide endi otsimine. Olgu näiteks tegemist andmebaasiga, mis kujutab endast inimeste nimekirja koos iga nime juurde kuuluvate isikuandmetega. Kuidas leida andmebaasist mingi kindla isiku andmeid? Muidugi saab neid otsida isiku nime (tekstistringi) järgi. Sisestame otsingusse meile huvipakkuva isiku nime ja arvuti hakkab seda tähthaaval võrdlema andmebaasis leiduvate nimedega, kuni leiab täpse kokkulangevuse. Teine võimalus on andmebaas indekseerida, s. t. rakendada andmebaasi kantud nimedele räsifunktsiooni ja genereerida igale nimele vastav unikaalne räsiväärtus ehk võti. Isiku leidmiseks andmebaasist sisendame otsingusse isiku nime ja rakendame sellele sama räsifunktsiooni, mida kasutasime andmebaasi indekseerimisel. Seejärel võrdleme juba mitte nimesid, vaid nende räsiväärtusi. Kuna numbreid (0 kuni 9) on märksa vähem kui tähestikus tähti ja tavaliselt on ka võtmed ise nimedest märksa lühemad, siis toimub nüüd otsimine palju kiiremini.
Teine valdkond, kus kasutatakse samasugust tehnoloogiat, on krüptograafia sõnumite elektrooniline edastamine (vt. RSA) |