| bitt Digitaalse informatsiooni väikseim ühik, mis võib omada ainult üht kahest võimalikust väärtusest (0 või 1). Bittide abil saab mistahes arve esitada kahendsüsteemis. Näiteks arv 9 on kahendsüsteemis 1001. Vasakult esimene numbrikoht on 2^3·1=8, teine koht on 2^2·0=0, kolmas koht on 2^1·0=0 ja viimane, neljas koht on 2^0·1=1. Seega kokku saame 8+1=9. Arvutites toimub kogu andmetöötlus kahendsüsteemi arvudega sooritatavate matemaatiliste operatsioonidena, olgu siis tegemist arvandmete, teksti, heli või pildiga. Nii protsessorid kui pooljuhtmälud sisaldavad transistore, mille väljundpinge võib olla null (bitt=0) või omada mingit konkreetset nullist erinevat väärtust, näit. 0,5 V (bitt=1). Magnetkettal vastab nullile ja ühele üht- või teistpidine magneetumus ketta antud punktis, laserkettal aga see, kas antud kettapunkt peegeldab laserikiirt fotodioodile või mitte |