privacy



privaatsus Privaatsus on üks internetikasutajate põhimuresid. Selleteemalised mured võib jaotada kolme liiki:
  • Kellele võib millist personaalset teavet jagada?
  • Kas sõnumeid saab vahetada nii, et keegi kõrvaline isik neid ei näe?
  • Kas ja kuidas saab sõnumeid saata anonüümselt?
Personaalse teabe privaatsus Enamik veebikasutajaid usub, et kui nad mingile veebisaidile saadavad enda kohta andmeid, siis ilma nende loata seda teavet kellelegi kolmandale osapoolele välja ei anta. W3C Platform for Personal Privacy (P3P) projekt soovitab konkreetseid meetodeid, mis võimaldavad kasutajatel ise ära määrata, millist personaalset teavet nad soovivad konkreetse veebisaidiga jagada ja kuidas seda teha. P3P sisaldab mitut harustandardi ettepanekut, sh Open Profiling Standard (OPS). P3P soovitustele vastava tarkvara abil saavad kasutajad luua oma isikukirjelduse, mis vastavalt kasutaja soovile avaldatakse mingile veebisaidle kas osaliselt või täielikult. Et kasutaja saaks teada, kas antud veebisaidile võib oma personaalseid andmeid usaldada, peab taolisi andmeid koguval veebisaidil olema avaldatud saidi privaatsuspoliitika deklaratsioon (Statement of Privacy Policy).

Sõnumite privaatsus Internetitaolises avatud võrgus on sõnumite privaatsuse tagamiseks vajalik sõnumite krüpteerimine, seda eriti e-kommertsi tehingute puhul. Levinuim krüpteerimismeetod veebis on avaliku võtme infrastruktuur (PKI). e-posti sõnumite puhul kasutavad paljud lihtsamat PGP-süsteemi, mis võimaldab kasutajal sõnumit krüpteerida või lihtsalt lisada digitaalallkirja, mis aitab sõnumi saajal kindlaks teha, kas sõnumit pole teel olles näpitud.

Anonüümsus Kuigi seda privaatsuse liiki harilikult ei vajata ega soovita, esineb siiski olukordi, kus inimesed tahaksid seda kasutada (näit. kui keegi soovib teatada kuriteost, ise anonüümseks jäädes). Probleemi lahendamiseks kasutatakse mõnikord anonüüm-remeilerit, mis saadab sõnumi edasi omaenda aadressilt, nii et sõnumi esialgne saatja jääb anonüümseks