Esimesed CD-RW ajamid ilmusid turule 1997.a. keskel. Need ajamid võimaldavad lugeda ka tavalisi CD-ROM kettaid ja salvestada infot nii CD-R kui CD-RW ketastele. Lugeda sai CD-RW kettaid esialgu ainult CD-RW ajami abil, tavaline CD-ROM ajam selleks ei kõlvanud. Philips Electronics ja Hewlett-Packard on välja töötanud uue standardi MultiRead, mis võimaldab CD-RW kettaid lugeda ka MultiRead tüüpi CD-ROM ajami abil.

CD-RW ketta tööpõhimõte on järgmine. Kettatoorikuks on 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille pealmisele küljele pressitakse spiraalne soon sammuga 1,3 mikromeetrit. Seejärel kantakse pinnale mitu õhukest kihti erinevaid materjale, millest üks – hõbeda, indiumi, antimoni ja telluuri sulam - toimib informatsiooni salvestava keskkonnana. Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda sulamit kuumutab, toimub faasiüleminek – aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul umbes 550 MB ja nad on hallikashõbedase värvusega