dB (deciBel)



detsibell Kahe signaali suhtelise tugevuse kümnendlogaritmi nimetatakse telefoni leiutaja Alexander Graham Belli järgi Bel:

Bel = log10(P1 / P2),

kus P1 ja P2 on signaalide 1 ja 2 võimsused vattides.

Kuna 1 Bell on praktiliseks kasutamiseks liiga suur ühik, siis kasutatakse detsibelli, mis on 10 korda väiksem (nii nagu detsimeeter on 1/10 meetrit).

dB = 10 log10(P1 / P2)

Logaritmide kasutamine teeb mugavamaks sideliinide arvutused, sest võimsuste korrutamine ja jagamine asenduvad logaritmide liitmise ja lahutamisega. Kui sideliini saadetava signaali võimsus on teada ning kaod kõigis liini komponentides ja võimendite võimendustegurid on antud detsibellides, siis saab lihtsate liitmis- ja lahutamistehete abil kiiresti teada, milline on signaali võimsus väljundil. Elektersides kasutatakse mõnikord võimsuste suhte asemel ka pingete suhet. Kuna võimsus on võrdeline pinge ruuduga, siis sel juhul

dB = 20 log10(U1 / U2)

Detsibelle kasutatakse ka helitehnikas helitugevuse mõõtmiseks. Seejuures võetakse aluseks, et minimaalne helitugevuste erinevus, mida inimkõrv suudab tajuda, on 1 dB. Näit. sosina helitugevus on 20 dB, normaalsel kõnel on see 60 kuni 70 dB, rokk-kontserdil 90 kuni 100 dB ja valjul kõuemürinal 110 dB. Kõrva valulävi on 120 dB.