ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer)



Maailma esimene mitmeotstarbeline programmeeritav numbriline (digitaalne) elektronarvuti, mille USA sõjavägi valmistas aastatel 1943-46 ballistikatabelite arvutamiseks. WNIAC pandi tööle 1947.a. juulis ja see töötas järjepidevalt kuni 1954.a. oktoobrini.

ENIAC töötas raadiolampidel ja selle ümberprogrammeerimine käis ühendusjuhtmete ümberjootmise teel. ENIAC oli küll digitaalne arvuti, kuid erinevalt tänapäeva arvutitest tegi see arvutusi mitte kahend-, vaid kümnendsüsteemis ja registriteks olid 10 lambist koostatud ringloendurid.

ENIAC sisaldas 17,5 tuhat raadiolampi, 7,2 tuhat pooljuhtdioodi, 1500 releed, 70 tuhat takistit, 10 tuhat kondensaatorit ja 5 miljonit käsitsi joodetud ühendust, tarbis 160 kW võimsust ja maksis 500 tuhat dollarit. Ühes sekundis suutis ENIAC teha 385 korrutustehet, 40 jagamistehet ja võtta 3 ruutjuurt. Andmete sisestamiseks kasutati perfokaarte ja väljundiks oli kaardiperforaator, nii et väljundandmeid sai faktuurmasinal välja printida.

ENIAC’i projekteerinud J. Presper Eckert ja John William Mauchly Pennsylvania Ülikoolist asutasid hiljem oma firma Eckert-Mauchly Corporation ja valmistasid 1949.a. arvuti BINAC. 1950 a. ostis nende firma ära Remington Rand ja lõi selle baasil oma Univac’i osakonna