digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. Kahepoolse kahekihilise DVD maht on 18,8 GB. Paljud asjatundjad usuvad, et DVD-kettad hakkavad aja jooksul asendama nii kõiki CD-kettaid kui ka VHS videokassette. Algul kasutati neid ainult video salvestamiseks (siit ka nimetus "digivideoketas"), hiljem hakati kasutama ka arvutustehnikas ja lühendit DVD hakati tõlgendama "digitaalne universaalkettana".
DVD üks meeldivamaid omadusi on see, et kõik DVD ajamid loevad ka tavalisi CD-ROM kettaid. Jaapani firma Toshiba hakkas juba 1997.a. oma personaalarvutitesse standardvarustusena monteerima CD-ROM ajamite asemel DVD ajameid . Esimese põlvkonna DVD ajamid polnud suutelised lugema CD-R ja CD-RW kettaid, kuid DVD-2 ajamid saavad juba ka sellega hakkama, s.t. loevad lisaks DVD ketastele ka vanu CD-ROM, CD-I, Video CD, CD-R ja CD-RW kettaid.
Video tihendamiseks kasutab DVD süsteem MPEG-2 vormingut
|