| diskreetimissagedus Analoog-digitaalmuunduris sagedus, millega võetakse sisendsignaalist diskreete. Diskreetimissagedus peab olema vähemalt 2 korda suurem kui analoogsignaali kõige kõrgema sagedusega komponent. Näit. Hi-Fi muusika-CD puhul on diskreetimissageduseks 44,1 kHz ehk veidi enam kui kahekordne kõrgeim sagedus, mida inimese kõrv on suuteline kuulma (20 KHz). Telefonikõnede puhul kasutatakse diskreetimissagedust 8 kHz, sest inimhääle kõrgeima sagedusega komponent on 4 kHz. Mida kõrgem on diskreetimissagedus, seda loomutruum on digitaalne esitus.
Kui diskreetimissagedus on liiga madal, siis tekivad nn. diskreetmoonutused ehk võõrsignaalid (ingl. k. alias). Näit. kui signaali sagedus on 800 Hz ja diskreetimissagedus 1000 Hz, tekib diskreetimisel võõrsignaal sagedusega 200 Hz. Pärast diskreetimist pole selliseid võõrsignaale enam võimalik tegelikest signaalidest eristada.
Kõik on näinud, kuidas kinos autorattad mõnikord tagurpidi pöörlevad. Filmimisel salvestatakse tegelikku liikumise hetkeseisu sagedusega 24 korda sekundis, s.t. toimub pidevalt muutuva pildi diskreetimine. Kui rataste pöörlemiskiirus ületab 12 pööret sekundis (vastab auto kiirusele ca 50 km tunnis), hakkavadki rattad näiliselt tagurpidi pöörlema ja seda efekti pole filmilt kuidagi võimalik kõrvaldada
|