| Inteli Pentium-protsessori järeltulija 1995.a. lõpust. Väljatöötamise ajal oli Pentium Pro koodnimeks P6.
P6 omab sisemist RISC-arhitektuuri ja sellel on CISC-RISC translaator, 3-kordne superskalaarne täitmine ning väljaspool järjekorda täitmine. Viimast nimetatakse ka "spekulatiivseks täitmiseks" ja Intel nimetab seda "dünaamiliseks täitmiseks" (Dynamic Execution). Seda iseloomustavad ka haruennustus (branch prediction) ja registrite ümbernimetamine ning superkonveiertöö
P6 koosneb kahest kiibist - esimene kiip sisaldab keskprotsessorit ja 16 kilobaiti esimese taseme vahemälu (5,5 miljonit transistori) ning teine sisaldab 256 (või 512) kilobaiti teise taseme vahemälu (15 miljonit transistori). Esimese versiooni taktsagedus oli 133 MHz ja tarbitav võimsus 20 W. Pentium Pro on ligikaudu 2 korda kiirem kui Pentium. Pentium Pro esimene 0,35 µm versioon töötas lauaarvutites kiirusega 150 või 166 MHz ja serverites kiirusega 200 MHz.
Pentium Pro on optimeeritud 32-bitisele tarkvarale ning 16-bitine tarkvara jookseb sellel aeglasemalt kui esimesel Pentiumil. Pentium Pro järglaseks oli Pentium II
|