Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne).

Suurtes kohtvõrkudes kasutatakse marsruutereid võrgu jagamiseks segmentideks (alamvõrkudeks), mis teenib liikluse tasakaalustamise, liikluse turvakaalutlustel filtreerimise ja poliitikahalduse eesmärke.

Internetis mõistetakse marsruuteri all seadet, mis määrab kindlaks järgmise võrgupunkti, kuhu andmepakett edastada selle teel sihtpunkti poole. Marsruuterid asuvad igas punktis, kus kaks või enam võrku kokku puutuvad, kaasa arvatud Interneti Point-of-Presence

Marsruuterid suunavad ainult neid pakette, mida edastatakse vastavalt marsruutimisprotokollile (näit. IP või IPX). Mittemarsruuditavate protokollide (näit. NetBIOS või LAT) alusel liikuvaid pakette marsruutida ei saa, kuid neid saab suunata ühest kohtvõrgust teise üle sildade . Marsruuterid töötavad OSI mudeli 3 kihis (võrgukihis), sillad aga 2. kihis (andmelülikihis).

Vanasti nimetati marsruutereid lüüsideks ning Novelli terminoloogias võrgukihi sildadeks