Värvisignaal peab alati koosnema vähemalt kolmest komponendist (alamsignaalist), sest ekraanile peab saama kolmest põhivärvusest (punane, roheline ja sinine) kombineeritud RGB värvused. Selleks on kasutusel peamiselt kaks meetodit:

• RGB, kus R, G ja B (punase, rohelise ja sinise) signaalid tulevad igaüks eraldi juhet mööda (seda meetodit kasutatakse kõigis arvutikuvarites)
  
• Analoog-komponentvideo süsteem Y:Pb:Pr, kus Y on heleduse signaal, mida kasutatakse ühtlasi ka sünkrosignaalina, Pb (P blue) on sinise signaali ja heleduse signaali vahe (esindades seega sinist ja kollast)

  Pb = R - Y

  ning ning Pr (P red) on punase signaali ja heleduse vahe (esindades seega punast ja helesinist)

  Pr = B - Y

Y:Pb:Pr komponentvideo signaali edastamiseks on samuti vaja kolme juhet nagu RGB puhul, kuid see süsteem võeti televisioonis kasutusele sellepärast, et R-Y ja B-Y signaalide liitmisel saadakse nullilähedane signaal ning must-valge ekraani puhul piisab normaalse pildi tekitamiseks ainult Y signaalist ning et värvilise ekraani puhul on Y:Pb:Pr signaalist RGB signaali saamine teostatav lihtsa elektroonika abil.

Komponentvideo signaali konnektorina kasutatakse S-video konnektorit. Komponentvideo salvestatakse tavaliselt YUV või RGB vormingus.

Digivideo puhul tähistatakse komponentvideot Y:Cb:Cr

Vt. ka composite video