| Unix’i-laadne kernel millest peab saama GNU opsüsteemi alus. Et Hurd saaks parem kui Unix’i kernelid, järgitakse selle väljatöötamisel POSIX’i spetsifikatsiooni.
Erinevalt enamikust Unix’i-laadsetest kernelitest kasutab Hurd mikrokernelit, mis vastutab kõige põhilisemate kerneliteenuste eest nagu seda on riistvaraga (keskprotsessoriga, muutmäluga ja muude heli-, graafika-, massmälu- jne. seadmetega suhtlemise koordineerimine. Praegu kasutatakse selleks GNU Mach kerneleid, kuid töötatakse ka Hurd’i portimise kallal teistele mikrokernelitele (nt L4). Kuigi on olemas ka teisi Unix’i-laadseid süsteeme, mis kasutavad Mach kernelit (OSF/1, NeXTSTEP, Mac OS X, Lites, MkLinux), siis need erinevad traditsioonilisest UNIX’ist selle poolest, et üks monoliitne kernel on asendatud kaheosalise mikrokernelist ja UNIX’i serverist koosneva süsteemiga. Hurd seevastu koosneb mitmest koostöötavast serverist ning ühe suure koodibaasi asemel tegeleb iga funktsiooniga omaette server. See teeb Hurd’i arendamise märksa lihtsamaks, sest iga serverit saab arendada eraldi |