OLED (Organic Light Emitting Device, Organic Light Emitting Diode)



orgaaniline valgusdiood Tuntud ka nimetuse Organic Electroluminescent Device (OEL) all. Kujutab endast kiletehnoloogias valmistatud valgust kiirgavat seadist, mis harilikult koosneb kahe elektroodi vahele paigutatud õhukestest orgaanilistest kiledest. Orgaanilised valgusdioodid võivad olla valmistatud väikese molekulkaaluga orgaanilistest materjalidest (SM-OLED) või polümeeride baasil valmistatud materjalidest (PLED, LEP). Erinevalt vedelkristallkuvaritest (LCD)ja väljaemissioonkuvaritest (FED) , mis on kihilise ehitusega, kujutavad orgaanilised valgusdioodid endast monoliitseid seadiseid, sest iga järgmine kile sadestatakse eelmise peale ja nii kujuneb üks terviklik struktuur.

Algselt kuvarites kasutamiseks välja töötatud orgaanilised valgusdioodid annavad eredaid ja värviküllaseid kujutisi, mille vaatenurk on palju laiem kui LCD-kuvaritel, mis on kontrastsemad ning mis tarbivad oluliselt vähem energiat. Erinevalt LCD-kuvaritest ei vaja nad ka tagantvalgustust. Orgaaniliste valgusdioodidega kuvarites kasutatakse enamasti klaasalust, kuid neid võib teha ka plastmassist või mõnest muust painduvast materjalist aluskilele nagu on tehtud firma Universal Display poolt välja töötatud Flexible OLED (FOLED) puhul. Ennustatakse, et seda liiki kuvariekraanid leiavad lähemas tulevikus laialdast kasutust mobiiltelefonide, pihuarvutite, digikaamerate jt. käsiseadmete juures. Esialgu on OLED-ekraanide puuduseks suhteliselt lühike tööiga (ca 1000 tundi), kuid juba lähemal ajal loodetakse saavutada 10000 tunni piir ja võimalikuks peetakse kuni 90000-tunnise tööea saavutamist.

OLED-kuvarid kuuluvad aktiivmaatriksiga kuvarite klassi

Sanyo demonstreeris esimest Kodaki ja Sanyo koostöös valminud OLED-ekraaniga mobiiltelefoni
veebruaris 2003
Kodak demonstreeris esimest OLED-ekraaniga digikaamerat EasyShare LS633 märtsis 2003. Ekraani suurus on 2,2" ja vaatenurk kuni 165 kraadi