| kuvarežiimid, kuvaritüübid Esimene värvikuvari süsteem oli 1981.a. IBM poolt välja töötatud CGA (Color Graphics Adaptor), mis suudab kuvada 4 värvi ning mille lahutusvõime on 320 pikslit horisontaalsuunas ja 200 pikslit vertikaalsuunas. CGA oli küllalt hea lihtsate arvutimängude (kaardimängud, male, kabe jms) jaoks, kuid tekstitöötlusprogrammide, elektronkirjastamise ja täiuslikumate graafikarakenduste tarvis jäi lahutusvõimest väheks.
1984. a. tõi IBM turule EGA (Enhanced Graphics Adapter) süsteemi, millel on 16 värvi ning lahutusvõime 640x350 pikslit. Graafikadisaini tarkvara ja elektronkirjastamise programmide jaoks oli aga ka seda vähe.
1987.a. tutvustas IBM uut, VGA (Video Graphics Array) süsteemi, millest sai personaalarvutite valdkonnas minimaalselt nõutav standard. VGA maksimaalne lahutusvõime sõltub kuvatavate värvide arvust. Võib valida näiteks 16 värvi ja 640x480 pikslit või 256 värvi ja 320x200 pikslit. Kõik IBM-ga ühilduvad personaalarvutid toetavad VGA süsteemi.
1990.a. tuli IBM’ilt XGA (Extended Graphics Array) kuvar. Selle teine versioon XGA-2 pakub lahutusvõimet 800x600 pikslit ja nn. ehtsaid värve (16 miljonit tooni) või 1024x768 pikslit ja 65 536 värvi.
Praegu müügil olevate arvutite puhul on enamasti kasutusel SVGA (Super Video Graphics Array) kuvarid. Esialgu oli SVGA lihtsalt VGA edasiarendus, mitte omaette standard. Hiljem kehtestas VESA (Video Electronics Standards Association) standardse programmeerimisliidese SVGA kuvarite jaoks, mida nimetatakse VESA BIOS Extension. Üldiselt toetab SVGA süsteem 16 miljonit värvi, kuid konkreetses arvutis kasutatava videomälu maht võib tegelikku värvide arvu mõnevõrra piirata. Pikslite arv sõltub ekraani suurusest, näiteks 14-tollise kuvari puhul on see 800x600 ja suurima, 20-tollise kuvari puhul kuni 1600x1200 pikslit
Vt. ka SXGA, UXGA |