NSAP (Network Service Access Point)



võrguteenuse pääsupunkt, võrgupunkt Üks kahest hierarhiliste aadresside tüübist (teine tüüp on võrguolemi tiitel), mida kasutatakse adresseerimiseks OSI võrgukihis. NSAP kujutab endast loogilist punkti võrgukihi ja transpordikihi vahel, kus transpordikihile osutatakse võrguteenuseid. Selle punkti asukohta identifitseerimiseks kasutab OSI võrguteenuse pakkuja NSAP aadressi. On kaks NSAP aadressivälja - IDP (Initial Domain Part) ja DSP (Domain-Specific Part).

IDP koosneb kahest osast - AFI (Authority Format Identifier) ja IDI (Initial Domain Identifier). AFI ülesandeks on anda informatsiooni IDI ja DSP ülesehituse kohta, näiteks kas DSP kasutab kümnend- või kahendvormingut või kas IDI võib olla muutuva pikkusega või mitte.

DSP koosneb neljast väljast
- Address Administration, mis võimaldab edasisi aadressihalduse tegumeid ja tegumite delegeerimist,
- Area, mida kasutatakse marsruutimiseks ja mis identifitseerib spetsiifilise piirkonna domeenis
- Station, mida kasutatakse samuti marsruutimiseks ja mis identifitseerib spetsiifilise jaama antud piirkonnas
- Selector, mida kasutatakse samuti marsruutimiseks ning mis identifitseerib n-selektoriks kutsutava spetsiifilise olemi antud jaamas. Selleks kasutatakse NSAP-aadressi viimast baiti.

Kui OSI terminalil on mitu NSAP aadressi (seda juhtub tihti), siis harilikult erinevad need üksteisest ainult n-selektori poolest