| bitisügavus Heli või pildi digiteerimisel on selleks kasutatava riist- ja tarkvaraga määratud ära see, kui mitme biti pikkuse kahendarvuga kirjeldatakse iga diskreeti. Heli puhul on diskreetideks helisignaali hetkväärtused, halltoonides pildi puhul pildipunktide heledused ja värvipildi puhul iga pildipunkti rohelise, punase ja sinise värvuse heledused. Nii heli- kui pildikvaliteet on seda paremad, mida suurem on bitisügavus. Teiselt poolt aga kasvab koos bitisügavusega salvestatavate heli- ja pildifailide maht ning mälu- ja võimsusevajadus. Väga suureks pole bitisügavust nagunii mõtet ajada, sest inimese silma ja kõrva lahutusvõimed on piiratud.
Enamiku digikaamerate bitisügavus on 24 bitti ja sama suur on arvutikuvarite maksimaalne bitisügavus (True Color). See tähendab, et kolme põhivärvi esitatakse igaüht 8-bitise arvuna, mis teeb kokku igale värvile 28 = 256 erinevat väärtust ja värvipildile kokku 256x256x256 = 16 miljonit erinevat värvitooni. Muusika salvestamisel CD-dele kasutatakse 16-bitist bitisügavust.
Bitisügavuse kohta kasutatakse ka terminit "sample size" (e.k. "diskreedisuurus"), sest mida suurem on bitisügavus, seda rohkem bitte on vaja iga diskreedi esitamiseks
Vt. ka color depth |