discrete diskreetne,numbriline Enamik kaasaegseid arvuteid on digitaalsed e. numbrilised, s.t. need töötlevad diskreetseid e. numbrilisi andmeid (on olemas ka analoogarvutid, mis töötlevad pidevaid e. analoogandmeid). Seepärast tuleb analoogsignaalid ja analoogmõõteriistadega mõõdetud suurused enne arvutisse saatmist analoog-diskreetmuundurite abil muundada diskreetseteks e digitaalseteks. Kui näit. analoog-helisignaali tugevus võib muutuda pidevalt, siis pärast muundamist saab see omada ainult teatud kindlaid astmeliselt muutuvaid väärtusi. Mida väiksemad on astmed, seda täpsemalt jäljendab digitaalsignaali kuju analoogsignaali oma. Astmete suuruse määrab ära see, kui mitme bitiga iga väärtust esitatakse. Mida rohkem bitte (vt. bitisügavus), seda suurem on täpsus. Kuna kuulamiseks tuleb digitaalkujul salvestatud heli jälle analooghelisignaaliks muundada, siis on taasestatud heli seda loomutruum, mida suurem on bitisügavus (seda vähem on esialgses helisignaalis sisaldunud infot kaduma läinud). Teiselt poolt on aga piiratud ka inimkõrva võime eristada erinevaid helitugevusi, nii et väga suure bitisügavuse kasutamine on samuti mõttetu