Vanasti olid suurarvutid väga kallid ja seetõttu oli kallis ka arvutiaeg. Kuna kasutaja ja arvuti vahel toimuvas suhtluses on alati palju pause, siis tekkis mõte pakkuda neid ajalõike teistele kasutajatele. Ka kõvaketta, printerite, lindiseadmete ja võrgu poole pöördumiseks eraldati igale kasutajale oma lühikesed ajavahemikud. Sellised lahendused polnud aga piisavad täisfunktsionaalse ajajaotusega süsteemi loomiseks, sest paljud protsessid ei teinud kuigi sageli pause sisendi või väljundi poole pöördumiseks. Seetõttu võeti kasutusele riistvarakatkestused, mis peatavad käimasoleva protsessi ja jagavad protsessoriaega ka teistele protsessidele

Esimene toimiv ajajaotusega süsteem oli CTSS (Computer Time-Sharing System) (1961.a.), mis oli kasutusel kuni 1973.a. Esimene kaubanduslik ajajaotusega süsteem oli DTSS (Dartmouth Time-Sharing System) (1964.a.).

Ajajaotus ja multitegumtöö on selles mõttes sarnased, et mõlemal juhul jaotatakse keskprotsessori aega paljude protsesside vahel, kuid ajajaotuse all mõistetakse paljude kasutajate, multitegumtöö all aga paljude protsesside samaaegset teenindamist (kasutaja võib seejuures olla üksainus)

Vt. ka ITS