| IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator.
Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.
Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist:
- A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti
- B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
- C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti
- D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele
Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb võrgu aadress ja lõpuks kohalik (lokaalne) aadress:
A-klass
| 0 | Võrk (7 bitti) | Kohalik aadress (24 bitti) |
B-klass
| 10 | Võrk (14 bitti) | Kohalik aadress (16 bitti) |
C-klass
| 110 | Võrk (21 bitti) | Kohalik aadress (8 bitti) |
D-klass
| 1110 | Multilevi aadress (28 bitti) |
IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks.
Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga
|