Pentiumi esimeses mudelis oli tegelikult kaks protsessorit ühel 3,1 miljonit transistori sisaldaval kiibil, nii et see suutis teostada maksimaalselt 2 masinakäsku takti kohta. Pentiumi taktsagedus oli 66 MHz ja tarbitav võimsus 16 W.
Nimetus "Pentium" tuleb sellest, et see on viies mudel 80x86 seerias ("viis" on kr.k. pente) . Algul pidi selle nimetuseks tulema Intel 80586, kuid USA kohus tegi määruse, et numbrile ei saa võtta kaubamärgi õigusi.

1995.a. tuli välja serveritele ja ühiskasutusega tööjaamadele mõeldud Pentium Pro. Lisaks mikroprotsessorile sisaldab Pentium Pro kiip ka vahemälu (cache memory). Kuna protsessoriga kokku ehitatud vahemälu asub protsessorile füüsiliselt palju lähemal kui arvuti põhimälu (RAM), siis suurendab selline lahendus tunduvalt arvuti jõudlust. Pentium Pro sisaldab 5,5 miljonit transistori.

Pentium II on tegelikult seesama Pentium Pro, millele on lisatud MMX tehnoloogia. Selle protsessori taktsagedus on 233 MHz, 266 MHz või 300 MHz. Pentium II sobib juba ka video ja 3-möötmeliste kujutiste jaoks. Lisaks protsessorile sisaldab Pentium II veel 512 kB teise taseme (L2) vahemälu ja 32 kB esimese taseme (L1) vahemälu, mis on kaks korda rohkem kui Pentium Pro puhul. L2 vahemälu võib sisaldada ka veaparanduskoodi (ECC – Error Correcting Code). Uusimad Pentium II versioonid on Celeron, millel puudub L2 vahemälu, ning sellest võimsam Xeon, mis asendab Pentium Pro’d serverites ja tööjaamades

Vt. ka Pentium MMX , Celeron, Pentium III ja Pentium 4