| dünaamilise hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP on protokoll, mis võimaldab võrguülematel ühest keskusest hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. Internetiprotokollide TCP/IP kasutamise korral peab igal internetiühendust vajaval masinal olema oma unikaalne IP aadress. Kui organisatsioon soovib igale arvutikasutajale anda ligipääsu Internetile, siis on üheks võimaluseks igasse arvutisse käsitsi sisestada staatiline ehk alaline IP aadress ja kui antud arvuti paigutatakse samas võrgus kuhugi mujale, tuleks sisestada uus IP aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud.
DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust.
DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnesse opsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud |