codec (1)



kodek Sidetehnikas lühend sõnadest coder/decoder (kooder/dekooder). Tähistab harilikult mikroskeemi ehk kiipi , mis teisendab analoogsignaale digitaalsignaalideks ja vastupidi. Näiteks mobiiltelefoni kõnekodek vastutab inimhääle kodeerimise eest bitistringideks ja bitistringide dekodeerimise eest tagasi hääleks, kasutades seejuures keerulisi andmereduktsiooni ja andmetihenduse meetodeid.

Kõnekodekite efektiivsus on viimastel aastatel suuresti tõusnud. GSM-võrkudes on praegu kasutusel nii täiustatud täiskiirusega (EFR - Enhanced FullRate) kui poolkiirusega (HR - HalfRate) kodekid, mis tagavad poole väiksema ribalaiuse juures peaaegu sama hea helikvaliteedi.

Täiustatud kodekitehnika võimaldab UMTS-võrkudes kõrgemat helikvaliteeti ilma kõneside andmekiiruse olulise suurendamiseta (GSM-võrkudes 13 kbit/s ja UMTS-võrkudes 16 kbit/s)

Arvutustehnikas kasutatakse kodekeid eelkõige modemites analoogsignaali muundamiseks digitaalsignaaliks ja vastupidi.