andmetihendus, andmete pakkimine
Andmete salvestamine sellises vormingus, mis nõuab mälus vähem ruumi.
Andmetihendus on eriti kasulik sidetehnikas, sest see võimaldab sama informatsioonihulga edastamist märksa väiksema arvu bittide abil.
Andmetihenduse aluseks on andmetes korduvate mustrite leidmine ning iga mustri kirjeldamine ainult üks kord. Mida rohkem mustreid leitakse, seda rohkem on võimalik andmeid tihendada. Teksti faile saab tavaliselt tihendada kuni 40 protsendini esialgsest suurusest, graafikafaile kuni 20 kuni 90 protsendini. Mõningaid faile saab tihendada väga vähesel määral, kõik sõltub faili tüübist ja kasutatavast tihendusalgoritmist. Kaks enimkasutatavat andmetihendusalgoritmi on Huffmani kodeering ja LZW algoritm.
Tänapäeval on kasutusel palju erinevaid andmetihendusmeetodeid, kuid ainult väike osa neist on standardiseeritud. CCITT on defineerinud andmetihendusmeetodi fakside edastamiseks (Group 3 standard) ja andmetihendusstandardi andmesideks läbi modemite (CCITT V.42bis).
Andmetihendust kasutatakse laialdaselt ka varundusutiliitides, tabelarvutusprogrammmides ja andmebaasihaldurites (DBMS) .
Vt. ka JPEG, GIF, MP3, MPEG, PKZIP, WinZip, gzip
|