IP address



IP-aadress, internetiaadress IP võrku (TCP/IP võrku) ühendatud arvuti või muu seadme identifikaator. Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt sihtkoha IP-aadressile.

Isoleeritud võrgus võib seadmetele omistada suvalisi IP-aadresse, peaasi et need ei korduks, kuid Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb kasutada registreeritud aadresse (internetiaadresse). InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist:

  • A-klass, mis on mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti
  • B-klass, mis on mõeldud keskmise suurusega võrkudele ja toetab 65000 hosti
  • C-klass on mõeldud väikestele võrkudele, kus on alla 256 hosti
  • D-klass on mõeldud multiedastusvõrkudele
Iga klassi IP-aadressil on oma formaat, kus esimesed bitid näitavad aadressi klassi, siis tuleb võrgu aadress ja lõpuks kohalik (lokaalne) aadress:

A-klass
0Võrk (7 bitti)Kohalik aadress (24 bitti)

B-klass
10Võrk (14 bitti)Kohalik aadress (16 bitti)

C-klass
110Võrk (21 bitti)Kohalik aadress (8 bitti)

D-klass
1110Multilevi aadress (28 bitti)

IP-aadresse väljendatakse harilikult nelja omavahel punktidega eraldatud kümnendarvuga, kus iga arv esindab kaheksat bitti (kümnendsüsteemis on siis iga arvu maksimaalne väärtus 256). A-klassi aadressid on siis "võrk.kohalik.kohalik.kohalik", C-klassi aadressid "võrk.võrk.kohalik.kohalik". Igale numbrilisele IP-aadressile vastab enamasti ka nimi või nimede jada, mida kutsutakse domeeninimeks.

Kuna vabad internetiaadressid hakkavad otsa lõppema, asendab tulevikus uus klassideta skeem CIDR (Classless Inter-Domain Routing) järk-järgult praegu kasutusel oleva süsteemi. CIDR-süsteemi kasutuselevõtt on seotud uue internetiprotokolli IPv6 kasutuselevõtuga