| USA Riiklik Televisioonistandardite Komitee 1953.a. töötas NTSC välja televisioonisaadete ülekande- ja vastuvõtuprotokollid USA jaoks. Ka Jaapanis ja mõnel pool mujal võeti kasutusele NTSC süsteem. Paljudes riikides on kasutusel teised standardid – PAL (Phase Alternation Line) ja SECAM (Sequential Couleur avec Memoire). NTSC standard pole sestsaadik muutunud, v. a. see, et hiljem lisati uued parameetrid värvisignaali jaoks.
Kõigi televisioonistandardite puhul on kasutusel nn. ülerealaotus. See tähendab, et televiisori kineskoobis skaneerib elektronkiir ekraani pinda ridade kaupa vasakult paremale ja ülalt alla, kusjuures iga teine rida jäetakse vahele. Nõnda ekraanile "joonistatud" pilti nimetatakse poolkaadriks. Siis läheb kiir uuesti tagasi ekraani vasakusse ülanurka ja järgmisel korral joonistab ekraanile need read, mis eelmine kord vahele jäid ehk teise poolkaadri. Seega täiskaadri saamiseks peab kiir kaks korda ekraani ülalt alla läbi jooksma. NTSC puhul koosneb täiskaader 525 horisontaalsest reast. Kuna USA-s on elektrivõrgu sagedus 60 Hz, siis iga poolkaadri kohta kulub 1/60 sekundit ja täiskaadri saamiseks kulub 1/30 s.
NTSC-süsteemis on telekanali ribalaius 6 MHz ja pildi mõõtmed suhtes 4:3
NTSC signaal ei ole otseselt ühildatav arvutisüsteemidega , kuid on olemas sellised adapterid, mis muundavad NTSC signaali arvutile mõistetavaks digitaalseks videosignaaliks. Samuti on olemas adapterid, mis muundavad arvutist tuleva digitaalse videosignaali NTSC signaaliks ja see võimaldab kasutada tavalist televiisorit arvuti kuvarina. Telepildi lahutusvõime on märksa väiksem kui tüüpilisel arvutikuvaril (NTSC pildi lahutusvõime vastab 640x480 pikslise arvutiekraani lahutusvõimele). Viimasel ajal töötatakse välja uusi TV standardeid, näit. HDTV (High-Definition TV), mis peaksid muutma televisiooni arvutisüsteemidega ühilduvaks |