HDTV (High Definition TV)



kõrglahutusega televisioon, üliselge TV Esimene kõrglahutusega televisiooni standard töötati välja ja võeti kasutusele Jaapanis 1994.a. Kuna tegemist oli analoogtehnoloogiaga, siis vajati 1125-realise pildi edastamiseks ca 4 korda suuremat ribalaiust kui tavalise NTSC pildi puhul. See asjaolu saigi määravaks takistuseks analoog-HDTV levikule mujal maailmas, kuigi proovisaateid anti eetrisse nii Euroopas kui USA-s. Alles digitelevisiooni areng andis võimaluse kasutada digitaalset pilditihendust, mis koos efektiivsete modulatsioonimeetoditega võimaldab edastada kvaliteetset HDTV pilti suhteliselt kitsas sagedusribas. Jaapanis alustati regulaarseid digi-HDTV saateid 2000.a. ning analoog-HDTV edastamine lõpetati 2007.a.

Esimene regulaarselt töötav HDTV saatja Euroopas oli Euro 1080, mis alustas tööd 1. jaanuaril 2004. Euro 1080 saateid edastab kogu Euroopat kattev satelliit Astra 1H (19,2o East) sagedusel 12,168 GHz, polarisatsioon on vertikaalne ning sümbolikiirus on 27,5 megasümbolit sekundis. Saadete vastuvõtuks on vaja satelliidivastuvõtjat, HD-monitori (projektsioon-, plasma- või TFT LCD monitori), teleriboksi ja tingimus-pääsukaarti (CAC), sest saated on krüpteeritud. Pildi suurus on 1920x1080 pikslit ja ülerealaotusega pildisagedus on 50 Hz.

Paljudel juhtudel näitab ematelekanal tavalist pilti ja sõsarkanal kõrglahutusega pilti (Eurosport HD, Discovery HD, National Geographic HD, BBC HD)

Praegu (märts 2010) edastab Levira Valgjärve masti ning Tallinna teletorni kaudu tasuta HDTV testsaateid, tasulisi kaabel-HDTV kanaleid pakuvad vaatamiseks Starman, STV ja Elion ning tasulisi satelliit-HDTV kanaleid pakub Viasat